Firmade likvideerimine
Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine
Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu
likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal õigus ühing ka omal algatusel registrist kustutada (ÄS § 59 lg 2). Samas on küsitav, kuidas saab registripidaja teada, kas likvideerimine on lõpule jõudnud või mitte, sest ka vara jaotusplaan ja lõppbilanss esitatakse talle koos kustutamisavaldusega (ÄS § 218 lg 1). Igal juhul on normi mõtteks suunata ühinguid likvideerimismenetluse võimalikult kiirele läbiviimisele.
Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti piirkondliku
struktuuriüksuse kirjaliku nõusolekuta. Maksu- ja Tolliametilt ei pea nõusolekut taotlema mitte likvideerijad, vaid see on registripidaja ülesanne. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku taotluse Maksu- ja Tolliametile, kes ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid äriühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse, et Maksu- ja Tolliamet on registrist kustutamisega nõus (ÄS § 59 lg 4).
Juriidilisel isikul, sealhulgas osaühingul, on tulenevalt TsÜS-i § 46 lõikest 1 kohustus säilitada oma dokumente kümme aastat. Raamatupidamiskohustuslasena on ühingul samuti raamatupidamise seaduse § 4 punkti 5 ja § 12 lõike 1 kohaselt kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Sellest tulenevalt näeb ÄS ette, et likvideerijad annavad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Arhiiviteenuseid osutavad arhiiviseaduse §-de 22 ja 23 kohaselt vastavat tegevusluba omavad isikud. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest.Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS §219 lg 1 ja 3).
Hoiule antud osaühingu dokumentidega võivad tutvuda eelkõige osanikud ja nende õigusjärglased, kuid kohtuloal on vastav õigus ka ühingu võlausaldajatel (ÄS § 219 lg 4).
